• OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 5000,21%5 757,54
  • DOW 300,76%42 497,66
  • Nasdaq −0,01%18 188,67
  • FTSE 1000,51%8 326,78
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,29
  • OMX Baltic−0,01%261,76
  • OMX Riga−1,1%872,07
  • OMX Tallinn0,01%1 684,18
  • OMX Vilnius−0,16%1 010,5
  • S&P 5000,21%5 757,54
  • DOW 300,76%42 497,66
  • Nasdaq −0,01%18 188,67
  • FTSE 1000,51%8 326,78
  • Nikkei 2252,32%39 829,56
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%104,29
  • 15.01.15, 12:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kasv kinni, raha ripakil

Eestis on hulk ettevõtteid, mis võiksid lisaks pangalaenule kasutada laienemiseks võlakirju. Praegu jääb investorite kontodel seisev raha pea täielikult kasutamata.
Võlakirjaturule tuleb elu sisse saada.
  • Võlakirjaturule tuleb elu sisse saada. Foto: Veiko Tõkman, Äripäev
Tasub teada
Võlakiri
Olemuselt kasvukapital ja kallis, seega sobib:finantseerimiseks uue investeeringu tegemisel, uute turgude või toodete turule toomisel,teiste ettevõtete ülevõtmiste juures.
Miks on hea aeg võlakirjade väljaandmiseks?Madal intressikeskkond.Uus investorkond, kes otsib pangadeposiidile kõrval uusi investeeringuid.Börsil noteerimine lihtne ja kulu väike.Institutsionaalsete investorite, sh pensionifondide huvi peaks tulevikus kasvama.
Allikas: RedGate Capital
Eesti firmade võimalused avaliku kapitali kaasamiseks on kesised – Tallinna börsil aktsiaemisioone ei toimu ning puuduvad ka avalikud võlakirjaemissioonid. Seega on rahastamisvõimalused suuresti pangakesksed. Samas on Äripäeva hinnangul Eestis sadu ettevõtteid erinevatelt tegevusaladelt, kes võiksid võlakirju julgelt kasutada. See vähendaks ettevõtluse sõltuvust pangandussektorist ja võimaldaks investorite raha firmade vajadustega kokku viia.
Enamgi, võlakirjaturu elavdamine looks pangalaenu kõrvale täiendava rahastamisvõimaluse just väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Lisaks kindlasti neile, kes ajutiselt kõrge laenukoormuse tõttu täiendavalt laenata ei saa. "Ettevõtetele annab võlakirjade emiteerimine rohkem paindlikkust ja avalikku nähtavust, mis omakorda suurendab konkurentsivõimet finantseerimisturul," rääkis Tallinna börsi emitenditeenuste juht Kalle Viks.
Sobib kasvu rahastamiseks
Võlakirjadest saadavat raha saab omakorda edukalt kasutada ettevõtte kasvu rahastamiseks. Kui praegu emiteerivad võlakirju tarbimislaenu pakkujad või kinnisvaraarendajad, siis sobiks see edukalt ka tootmisettevõtete laienemiseks. Redgate Capitali vanempartner Aare Tammemäe sõnul võlakiri pangalaenuga ei võistle, kuna see on kallim. Küll aga saab seda edukalt kasutada müügikasvu rahastamiseks.
"Niisugused kasvuprojektid on näiteks ärimahtude kasvatamine, uue investeeringu tegemine, uute turgude hõlvamine või toodete turule toomine ja teiste ettevõtete ülevõtmise finantseerimine," loetles Tammemäe, kes on juba aastaid osalenud nõustajana kümnetel emissioonidel. Lisaks saavad firmad märksa paindlikumalt kujundada olulisi võlakirjade tingimusi ning kauplemine järelturul loob võimaluse paindlikumaks finantsjuhtimiseks.
Võlakirjade emiteerimise kasuks räägib ka soodne ajastus. Praegune madalate intressimäärade keskkond pakub selleks häid võimalusi. "Tekkinud on uus investorkond, jõukad eraisikud ja ettevõtjad, kes otsivad rahapaigutus- ja investeerimisvõimalusi," märkis Tammemäe, lisades, et ka institutsionaalsed investorid, nagu pensionifondid, ootavad suuremaid investeerimisreitinguga võlakirja emissioone.
Eeskujuks riigiettevõtted
Nõnda kerkib päevakorrale küsimus, kuidas olukorda parandada ning eraisikute ja fondide raha ettevõtete kasvuvajadustega kokku viia. Esmalt tõmbaksid spetsialistide sõnul investorite tähelepanu esimesed börsil noteeritud ja avalikud emissioonid. Neist saaksid omakorda enesekindlust juurde ettevõtted. Tammemäe arvates annaksid kohalikul turul hea impulsi ka riigi ja riigifirmade võlakirjad. Siin võiks pakkuda ka Läti ja Leedu riigi ning Euroopa kvaliteetvõlakirju. "Kohalikud institutsionaalsed investorid vajavad suuri, vähemalt 10 miljoni euroseid emisiooni mahte, likviidsust ja võlakirjadele reitingut. Eraisikutest väikeinvestoritele on vaja tuntud nimega, majanduslikult tugevaid emitente," loetles Tammemäe.
Rahandusministeerium on hiljuti kinnitanud, et Eesti riik võlakirjade emiteerimist erinevalt ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikidest vajalikuks ei pea, kuna eelarve on meil mõne aasta pärast nagunii ülejäägis. Kui veel kümme aastat tagasi sai kohalik investor osta Eestis näiteks Tallinna Sadama võlakirju, siis praegu riigiettevõtteid enam võlakirjaemissioonide nimekirjas ei leia. Elering ja Eesti Energia on küll hiljuti võlakirju välja lasknud, kuid seda kapitaliturgudel väljaspool Eestit. 2012. aastal kaasas Eesti Energia Londoni börsil 300 miljonit eurot, millele mullu lisandus veel 100 miljoni eurone emissioon.
Eesti Energia kommunikatsioonijuht Reilika Ilp põhjendas võlakirjadega rahvusvahelisele turule kolimist sellega, et nõnda saab kaasata raha võimalikult laialt investorite ringilt. See tähendab tema sõnul üldjuhul ka soodsaimat tulemust ettevõtte jaoks.
Ilp rõhutas, et kuigi Eesti Energia võlakirjad on noteeritud Londoni börsil, siis on võimalik ka Balti riikide investoritel võlakirjaemissioonides osaleda. Viimastes võlakirjaemissioonides olevatki Eesti pensionifondid olnud vägagi aktiivsed. Lähiajal energiafirmal uusi emissioone plaanis pole.
Pank Eestiga rahul
Nõnda tuleks keskenduda eraettevõtete võlakirjaturu elavdamisele. LHV Group on viimastel aastatel lasknud välja allutatud võlakirju ning see on grupi juhi Erkki Raasukese sõnul osa kapitali kaasamise plaanist. Praegu on investorite käes 15,95 miljoni euro eest allutatud võlakirju tähtajaga aasta 2024. Eestit peab Raasuke võlakirjaturuna heaks seetõttu, et lihtne on toimetada turul, kus potentsiaalsetest investoritest on hea ülevaade, kus emitenti juba tuntakse ning kus pole keelelisi ega juriidilisi barjääre. Küll aga tõdeb ta, et arenguks on veel kindlasti ruumi.
"Võlakirjade noteerimise võimalus on eksisteerinud juba väga pikalt. Suhteliselt väikse ja suunatud emissiooni puhul pole aga alati praktiline seda ette võtta. Asjaajamine on üsna komplitseeritud ja paindumatu. Siin on tasakaalu küsimus väikeinvestorite kaitse ja protsessi kulu ning keerukuse vahel," selgitas Raasuke.
Siinset regulatsiooni ta üleliia koormavaks ei pea. Kui emitent soovib pakkuda oma investoritele võimalust väljalastud väärtpabereid enne nende lõppu vabalt osta ja müüa, siis on täna selleks piisavad võimalused olemas, lisas Raasuke. Teistes riikides pole LHV plaaninud emissiooni korraldada, sest selleks pole juhi sõnul olnud piisavat vajadust.
Ettevõtetele rohkem võimalusi
Eesti võlakirjaturu arenedes tekib ettevõtetel ka rohkem erinevaid rahastamisvõimalusi. Viksi sõnul saab siis finantseerida ka läbi keerulisemate võlainstrumentide, näiteks vahetusvõlakirja, investeerimisriskiga võlakirja või optsiooniga võlakirja. Viksi sõnul tegeleb Nasdaq Tallinna börs omapoolse sammuna võlakirjaturu elavdamiseks võimaluse loomisega kasvuettevõtete võlakirjade toomiseks alternatiivturule First North.
 
KOMMENTAAR: Saame masust üle Advokaadibüroo Raidla Lejins & Norcous Eesti partner Sven Papp:
Kui ettevõtja soovib oma äri laiendada, siis vajab ta selleks kapitali. Kui endal kapitali napib, siis tuleb selle hankimiseks pöörduda turu poole. Turul pakuvad kapitali eelkõige pangad, eraettevõtjad ja fondid. Fondid soovivad ettevõttes osalust ning neil on selleks üsna ranged tingimused, mis ei pruugi kapitali vajavale ettetvõtjale sobida. Pangad on küll lahked laenu lubama, kuid sageli selgub laenu võtmisel siiski, et laenu sooviv ettevõtja laenu ei saa või ei saa seda piisavas mahus või ei ole tingimused vastuvõetavad. Siis jääbki üle võimalus hankida lisakapitali võlakirjade väljalaskmise kaudu.
Eestis on hulgaliselt ettevõtjaid, kes sooviksid oma äri laiendada, kuid pankade silmis ei ole nad rangete nõudmiste tõttu laenukõlblikud. Samas seisab eraisikutel tohutult raha pangas, teenides pea olematut intressi. Olen kindel, et nii mõnigi sellise erakapitali omaja oleks valmis mõistlikku riski võtma ning ostma mõne ettevõtte võlakirju.
Enne masu oli Eestis turul hulgaliselt võlakirju ning pensionifondid olid suure osa nendest oma portfellidesse ka omandanud. Masu tegi selles valdkonnas oma korrektiivid ning ehmatas nii pensionifondid kui ka paljud investorid sellelt turult ära. Viimasel ajal on aga hakanud tasahilju võlakirju turule tagasi tulema.
Huvi võlakirjade vastu on turul täiesti olemas nii ettevõtjate kui ka investorite poolelt. Samas ollakse veidi kõhklevad ning masuaegset kogemust arvestades see ka põhjendatud. Usun, et kui võlakirjaturule tuleks professionaalselt ettevalmistatud võlakirju, mille dokumentatsiooni on koostanud usaldusväärsed tegijad ning neid pakuvad usaldusväärsed tegijad, siis oleks võimalik seda turgu oluliselt elavdada. Nõudlus selleks on olemas nii ettevõtjate kui ka investorite poolelt.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 26.09.24, 14:37
Eestlased ei ole altid oma raha pealt intressi teenima
Eesti hoiustajad on Läti ja Leedu omadest tagasihoidlikumad. Kui meil on keskmine hoiuse suurus 8000 eurot, siis Leedus on see summa 12 000 ja Lätis 20 000 eurot, kommenteerisid Bigbank Eesti äriüksuse juht Jonna Pechter ja äripanganduse juht Aimar Roosalu raha kogumise mustrit.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele